Kai Realo: imele lootmine ei lahenda töötajate puuduse kriisi

Kai Realo: imele lootmine ei lahenda töötajate puuduse kriisi

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo. Foto: Maido Parv

Valitsus arutab lähiajal taas võimalikku välistöötajate värbamisega seotud reeglite muudatust, mida ettevõtjad töötajate puuduse leevendamiseks väga vajavad ning seetõttu ka toetavad. Töötajate, ennekõike oskustööjõu puudus ei lahene iseenesest või imekombel, vaid ainult Eesti demograafilist olukorda ning tööturu vajadusi arvestavate otsustega, kirjutas Eesti Tööandjate keskliidu volikogu juht Kai Realoajalehe Äripäev arvamusveergudel.

Välistöötajaid puudutav teema on olnud emotsioonidest laetud ja seisukohti polariseeriv 30 aasta taguste iseseisvuse taastamise aegsete sündmuste ja riskide tõttu, mil pandi paika töörännet puudutav sisserände piirarv 0,1% elanikkonnast ehk ca 1300 inimest aastas. Eesti ettevõtluskeskkond, ühiskonna vajadused ja kogu maailm meie ümber on sellest ajast saadik aga oluliselt muutunud.

Sündimus Eestis väheneb ning sellest tulenevalt jõuab tööturule igal aastal üha väiksem arv inimesi ning seetõttu ei suuda järgmised põlvkonnad katta riigi toimetulekuks olulist tööjõuvajadust. Demograafiliste trendide tõttu jääb juba täna Eestis igal aastal tööturult puudu umbes 6000 inimest, mistõttu väheneb inimeste arv, kelle töö ja ettevõtlusega seotud tuludelt ning kelle tarbimiselt tasutud maksud annavad palka õpetajatele, arstidele, katavad kulud riigi julgeoleku tagamiseks jne. Puudu on nii lihtsamate tööde tegijaid kui spetsialiste väga erinevates valdkondades.

Majanduslanguse hind on konkurentsivõime vähenemine

Töökäte nappus on pannud ettevõtjad majanduslangusest ja mahtude vähenemisest hoolimata töötajaid palgal hoidma. Näiteks on Eesti Panga värsketel andmetel vähenenud tööstustootangu mahud peaaegu viiendiku võrra, töötajate arv samal ajal vaid 6%. Samal põhjusel on ka töötajate palgad kolmandat aastat kestvast majanduslangusest hoolimata jätkanud kasvu, tehes seda ettevõtete tootlikkuse arvelt ja tuues kaasa konkurentsivõime languse.

Tööjõu puudus ei kao ega lahene iseenesest, seega mingit imet ei maksa oodata. Ilmselt näeme veel sel aastal kurba rekordit, mil Eestis sünnib vähem kui 10 000 last aastas, mida on mitu korda vähem praegu töötavatest põlvkondadest. See püstitab põhjendatult küsimuse, et kes ja kuidas hakkab Eesti riiki ülal pidama 20-30 aasta pärast?

Soome eeskujust saab õppida

On kahetsusväärne, et Eestis on muutustega kohanemise asemel aeg kulunud peamiselt arutamisele ja otsustamise edasi lükkamisele, samas kui saaksime lahenduse leidmiseks kasutada parimaid praktikaid teistest riikidest, sest sama väljakutse ees seisab suur osa arenenud majandustest.

Näiteks põhjanaabrid püüavad lahendada sama võrrandit senisest rohkem rahvusvaheliselt pingutamise ja Soome tööle meelitamisega. Keskendutakse konkreetsetele sihtriikidele ja spetsiifiliste oskustega töötajatega leidmisele, samal ajal muutes välismaalt värbamist lihtsamaks ja mugavamaks. Nii nagu meilgi, pole eesmärk välistöötaja kui selline, vaid temaga kaasnev majanduslik mõju - täidetud töökohad, täiendav maksutulu ja seeläbi kasvav ühiskonna jõukus.

Senine on ammendunud

Meie senised värbamise nõuded - sisserände erakordselt madal piirarv ja nõue maksta 1,5-kordset keskmist palka - on olnud arenenud maailmas ühed karmimad ja koos Eesti väikese tööturuga täiendavalt pidurdanud ettevõtete ning majanduse konkurentsivõime kasvu.

Seetõttu toetavad tööandjad valitsuse plaani suurendada sisserändekvooti kaks ja majanduskasvu perioodil kuni kolm korda, mis tähendab umbes 1300 ja maksimaalselt umbes 2600 täiendava töötaja lisandumist tööturule. Kogu tööturgu - peaaegu 700 000 inimest - arvestades on see piisk, kuid võib siiski olla otsustav ettevõttele otsustamaks, kas investeering tehakse Eestisse või mujale, kas siin laiendatakse tegevust või mitte, kartuses, et napib plaanide ellu viijaid.

Public link

Please use the above public link if you want to share this noodl on another website.